Milliseid kasvutingimusi aia rajamisel jälgida
Kui tead oma aias valitsevaid kasvutingimusi ja võtad neid kohe aia rajamisel ning taimede valikul arvesse, saad luua elujõulise ja hästi toimiva aia.
Võime oma aias ju mulla omadusi, happelisust ja veerežiimi muuta, et saada nö ideaalseid või normaalseid kasvutingimusi, kuid see eeldab ka tulevikus aias rohkem tööd, et rajatud olukorda säilitada. Lihtsam on kohe valida just teie aia kasvutingimustele sobivad taimed, kus nad rõõmustavad teid kergema hooldusega aastakümneid.
Kliimatsoonid ja mikrokliima
- Millises Eesti kliimavööndis sinu aed asub: kliimavöönd viitab piirkonna temperatuurilde ja hooajalistele muutustele.
- Mikrokliima: Need on väikesed kohad sinu aias või selle ümber, millel on oma unikaalsed tingimustega (nt seina ääres, puude all). Kanna need kindlasti aiaplaani kihile.
Kuidas määrata:
- Kontrolli kliimaandmeid: Otsi oma asukoha vastupidavusvöönd ja keskmised temperatuurid. Eesti on põhiliselt jaotatud kolmeks tsooniks:
Ida-Eesti 4. tsoon -35… -29 C
Eesti keskmine mandriosa 5. tsoon -29… -23 C
Lääne-Eesti ja saared 6. tsoon -23… -18 C
Vaata Eesti taimede vastupidavuse tsooni kaarti - Vaatlus: Otsi külmataskuid, tuule mõju või kuumalõkse.
Valgustingimused
Tähista aiaplaanile päikeselised, poolvarjulised ja varjulised alad oma aias.
- Täispäike: ala, mis on päevas vähemalt 6–8 tundi otseses päikesevalguses.
- Osaline vari: alad, kus on päevas 3–6 tundi päikesevalgust, sageli hommikul või hilisel pärastlõunal.
- Täisvari: alad, kus on vähe või üldse mitte otsest päikesevalgust, näiteks puude all või hoonete põhjaküljel.
Kuidas määrata:
- Vaatlusega: jälgi aias päeva jooksul ja erinevatel aegadel päikesemustreid ja joonista need aiaplaani kihtidele.
- Maa-ameti 3D kaardi rakendus: Otsid ülesse oma kinnistu ja lülitad vasakus menüüs sisse päikese ikooni ja avanevas aknas saad valida kuupäeva ja liigutada liugurit kellaaja muutmiseks.
Kasvupinnase tüüp ja kvaliteet
Muld koosneb tahkest osast, veest ja õhust. Mulla tahkeosa jaotub mineraalseks ja orgaaniliseks osaks, mille hulka kuulub ka mullaelustik. Tahkete osakeste vaheline ruum ehk mullapoorid on täidetud vee või õhuga. Mulla kvaliteeti hinnatakse peamiselt 3 näitaja põhjal:
- mulla struktuur
- mulla tüüp
- mulla happesus
1. Mulla struktuur
Orgaanilise aine hulk mullas. Heas, elavas ja viljakas mullas näeme juba visuaalsel vaatlusel palju ussikesi, putukaid, sajajalgseid. Lisaks on seal seened, bakterid ja muid olendeid, kes lagundavad orgaanilist ainet, muutes selle huumuseks. Huumus tagab taimedele sobiva vee ja õhu vahekorra mullas.
Lihtne test struktuuri määramiseks: Kaevake kuival ajal soovitud kohas labidalehe sügavuselt mulda. Kui mõne sentimeetrise pealmise kuiva kihi all on kamakana niiskem muld, mis välja tõstes tükkidena laiali pudeneb, on tegemist hea struktuuriga mullaga. Kui muld on sügavuti läbi kuivanud või pind pragunenud ja latakatena kuivanud, saab struktuuri parandada orgaanilise aine sisse kaevamisega. Parim selleks on kompost ja kõdusõnnik.
2. Esinevad mullatüübid
- Liivmullad: Juhivad vett kiiresti, soojeneb kiiresti, on kerged, õhulised, toitainevaesed ja kuivavad kiiresti läbi. Sellised mullad sisaldavad väga vähesel määral savi osakesi, mis seovad vett ja hoiavad mullas niiskust. Siia sobivad kasvatamiseks vähenõudlikud taimed. Tavaliselt on liivmullad happelise reaktsiooniga.
- Saviliivmullad hoiavad vett, sisaldavad savi osakesi veidi rohkem kui liivmullad. Seovad toitaineid juba paremini, olles endiselt vett hästi läbi laskvad, kuid tihe ja aeglase kuivamisega. Kasvatamiseks sobivad niiskuspelglikud vähenõudlikud taimed.
- Liivsavimullad on ideaalne segu liivast, tolmust ja savist, mis hoiab niiskust ja juhib hästi vett, on viljakad, toitainerikkad, parasniisked mullad, mis sobivad enamuste kultuurtaimede kasvatamiseks. Nimetatakse ka heaks aiamullaks. Savi osakesi on mullas parajal määral, et taime kasvuks säiliks mullas paras niiskus. Selline muld soodustab mullatekkeprotsessi ehk orgaanilised ained muunduvad väliste ja sisemiste mõjul uueks mullaks.
- Savimullad on viljakad, taluvad põuda. Samas on nad rasked ja õhuvaesed. Liigne vesi uputab maa üle, sest savi ei ima seda kiiresti endasse. Taimed, kelle juured liigset vett ei talu, hukkuvad. Põua puhul, kui muld on läbi kuivanud, muutub ta kivikõvaks kamakaks. Maa praguneb. Sobib taimedele, kes armastavad kasvamiseks liigniisket pinnast.
- Lubjakivi- või aluseline pinnas: Sageli kivine, juhib hästi vett, kuid võib takistada toitainete omastamist.
- Turvasmullas on mineraalosa on vähem kui 50%, niiskust säilitav. Põhilise osa turvasmullast moodustab orgaaniliste jäänuste muundumisel tekkinud turvas, orgaanikarikas. Nad on happelised, kerged ja õhuvaesed, samas on nad rikkad orgaaniliste ainete poolest. Siin sobivad kasvatamiseks hapulembesed taimed nagu rododendronid, hortensiad, mustikad jt.
- Lihtne test mulla tüübi määramiseks: Võta peotäis märjaks tehtud mulda. Kui sellest saab pigistades voolida korraliku nö saviklombi ning see ei lagune pihus ringi liigutades laiali, on tegemist savimullaga, Kui saate kokku pigistada klombi, kuid liigutamisel hakkab see lagunema, on tegemist kõige taimesõbralikuma liivsavimullaga. Kui mullast klompi ei teki, vaid pudeneb enamvähem kohe laiali, on tegemist liiv-või saviliivmullaga.
Kuidas mulla tüüpi määrata:
- Tekstuuri ehk lõimise test: Üks tähtsamaid tunnuseid mulla kvaliteedi üle otsustamisel on mulla lõimis ehk mulla peeneselise osa jaotus saviosakeste esinemise järgi. Praktilises elus vajamineva täpsusega on mulla lõimist võimalik määrata võrdlemisi lihtsalt nn sõrmeprooviga (www.pikk.ee).
- Määramiseks piisab vähemast kui peotäiest mullast, mida tuleb segada ja niisutada parasjagu niipalju, et mullaproov veest läikima ei jääks.
- Edasi hakkame mulda ühe käe peopesas voolima teise käe nimetissõrmega kõigepealt 3–4 mm läbimõõduga ussikeseks. Kui seda teha ei saa, proovime samast mullast voolida kahe käe vahel kuulikest; kui ka see
ei õnnestu, siis on tegemist liivmullaga. - Edasi vaatame, kuidas jääb muld peopessa:
• kui tompudena, siis on tegu sidusa liivaga,
• kui üksikute teradena, siis sõreda liivaga. - Kui saame veeretada kuulikese, kuid ussikest mitte, siis on meil peos saviliiv.
- Kui saame veeretada ussikese, hakkame seda peopesal umbes 2 cm läbimõõduga rõngaks keerama, ise jälgides, kuidas ta peopesal käitub:
• kas murdub kohe (siis on see kerge liivsavi) või
• esialgu mõraneb ja siis murdub (keskmine liivsavi) või
• saab seda rõngaks keerata, nii et ta ainult mõraneb (raske liivsavi), või
• saab seda rõngaks keerata ja ta isegi ei mõrane (savimuld).
Mullad jaotus lõimise järgi:
- Kerged mullad, mis sisaldavad füüsikalist savi alla 20%, on liivad ja saviliivmullad. Neid muldi on kerge harida, kuid saviosakeste vähesuse tõttu ei ole nad suutelised moodustama vastupidavaid struktuuriagregaate ja on seepärast enamasti üksikteralise struktuuriga. Nad ei suuda piisavalt taimedele omastatavat vett kinni hoida ja on põuakartlikud. Samuti on nende muldade taimetoiteelementide sidumise võime väike. Nendel muldadel tuleks kasvatada põuda taluvaid taimi.
- Keskmised mullad, mis sisaldavad füüsikalist savi 20–40%, on kerged ja keskmised liivsavimullad. Taimekasvatuse seisukohalt on kõige hinnatumaks mulla lõimiseks just kerge ja keskmine liivsavi. Sellise lõimisega mullad on suutelised küllaldase orgaanilise aine ja kaltsiumi sisalduse korral moodustama vastupidavaid struktuuriagregaate. Suuremate sadude ajal seotakse vajalik kogus vett agregaatidesse, liigne vesi läheb agregaatidevaheliste tühimike kaudu kiiresti sügavamale ja mullas ei teki liigniiskust. Sellise lõimisega mullad on suutelised agregaatide sees kinni hoidma piisaval hulgal taimedele kättesaadavat vett ja toitaineid. Pikematel põuaperioodidel ei jää need mullad põuakartlikuks ega paaku tänu heale struktuursusele kivikõvaks. Need mullad sobivad kõigi põllukultuuride kasvatamiseks.
- Rasked mullad, mis sisaldavad füüsikalist savi üle 40%, on rasked liivsavi- ja savimullad. Need mullad on raskesti haritavad: liialt märja mulla harimise järel paakuvad nad kivikõvaks, kuivanud mulda ei lähe aga harimisriistad sisse ja sellist mulda on peaaegu võimatu külviks ette valmistada. Rasked mullad jäävad suuremate sadude järel liigniiskeks, sest ei lase vett läbi, ja seetõttu sobib neil kasvatada liigniiskust taluvaid taimi.
3. Mulla happpesus ehk pH
Mida happelisem on muld, seda rohkem on mullvees ioone ehk elektriliselt laetud osakesi. Nende hulka väljendatakse numbritega vahemikus 4…8. Mida väiksem arv, seda happelisem on muld.
Kaubanduses on mulla pH määramiseks müügil erinevaid kodus kasutamiseks mõeldud lihtsaid teste. Nendega on mugav mulla pH taset määrata. Järgige testi tulemuse lugemisel tootja poolt kaasa pandud pH määramise tabelit, mis võivad siiin näidatu tulemustest erineda!
Aluseline ehk lubjane muld. pH 7,5…8.
Happeline muld (liiv, turbamuld) pH 4…6.
Neutraalne muld pH 6…7,5.
Niiskuseolud aias ja erinevates istutusalades
- Mõned taimed vajavad pidevat niiskust, teised taluvad kuivi tingimusi. Vali kasvukoh tingimuste järgi õiged taimed.
- Niiskustingimuste parandamiseks kaks varianti, maa kuivendamine drenaažvõrgustiku ja kraavide rajamisega. Või kui mitte kuivandada ja luua hoopis kaunis ja omapärane sooaed koos veesilmaga. Vesise ja liigniiske kasvukoha tunnuseks on vesiroos, luigelill, vesikupp jt. Need taimed istutatakse veekogusse. Taime dekoratiivsed osad jäävad veepinnale.
Kuidas määrata:
- Vaatlus: Jälgi pinnase loomulikku vee imbumisevõimet ja pinnase kallet, kuhu tekivad vihma või lumesulamise järel vee loigud. Tähista need ja tee vajalikud kuivendustööd enne rajamist. Või väldi istutusalade rajamist nendesse kohtadesse.
- Pinnase imamisvõime (drenaazi) test: Kaeva varakevadel vastsulanud pinnasesse ~30-50 cm sügavune auk. Täida see ämbri veega ja mõõda ajaliselt, kui kiiresti vesi pinnasesse imendub.
- Kuiv pinnas (liiv- ja saviliivmuld) imab vee minutitega. Parendamiseks sisse kaevata savikamat mulda või peale vedada minimaalselt 30 cm mullakiht.
- Parasniiske pinnas (liivsavimuld) imab vee 30 minutiga. See on parim pinnas enamike kultuurtaimede kasvatamiseks.
- Niiske on pinnas siis, kui vesi ei imbub maasse väga aeglaselt, mitmeid tunde. Savimullad. Kui teil on madal, savine või turbamullane maa, kus kasvab sammalt, sõnajalgu ja angervaksa, on enamasti tegemist liigniiske mullaga.
- Vesine ja liigniiske pinnas on seal, kus kasvavad veetaimed, nagu võhumõõk, vesiroos, luigelill, vesikupp jt. Need taimed kasvavad jalgupidi vees ja dekoratiivsed taimeosad jäävad veepinnale.
Tuule mõju ja õhu ringlus aias
- Tugev tuul võib taimede kasvu pärssida või hoopis taime murda. Samuti võib pidev tugev tuul kuivatada mulda nes kohtades.
- Õhuringlus: Hea õhu liikumine vähendab haiguste riski. Ära piira oma aeda ümberringi tuuletõkke või kõrghaljastuse, ega müüridega.
Kuidas määrata:
- Vaatlus: määra oma aias valitsevad tuulesuunad, tuulekoridorid, kohad, kus on esinenud varasemalt kahjustuste või kuivuse märke.
Kahjurid ja elusloodus sinu ümber
- Mõnes piirkonnas on tavalised kahjurid nagu teod, hirved või jänesed, teistes võib olla palju kasulikke putukaid.
Kuidas määrata:
- Vaatle kahjustuste märke (näritud lehed, limajäljed jne), talveisel ajal lumele jäetud jäljed. Uuri, mis naabrite aias toimub.
- Kasuta liikumisanduriga kaameraid, et jälgida loomade tegevust.
