Haljastusplaani valmimise tööprotsess

Foto Pinterestist

Kui olete jõudnud valmis eelneva kõige raskema eeltööga, millest kirjutasime postituses “Millest alustada aia rajamisel?”, siis nüüd saab asuda haljastusplaani koostamise juurde.

Anname mõned pidepunktid, kuidas plaani vormistamisega edasi minna, kui otsustad seda teha ise. Samas on need sammud abiks ka koostöös aiakujundajaga. 

Tsoneerimine ja kujundusstiil

Tsoneerimine, ehk kus milline aiaosa hakkab paiknema: eesaed, külgaed, tagaaed, majandushoov, puhkeala, mänguala, tarbeaed. Tsoneerimise plaanile märgitakse liikumisteed, avanevad vaated, vaatetõkked jne. Kõik alad ei pea aias olema, sõltub pere vajadustest ja soovidest.

Kujundusstiil tähendab, kas kasutad kaarte ja/või ringide teemat, ruutude ja ristkülikute teemat, diagonaalide või kombineeritud teemat. Kombineeritud teema sobib pea igasse aeda.

Loo plaani visand
  • Koosta 2-3 erinevas stiilis kujunduse visandit. Seejärel vaatle, mõtle, analüüsi ja küsi teiste arvamusi ning proovi ette kujutada, milline neist kujundusstiilidest sinu ja sinu unistuste aiaga kokku sobib. 
  • Vali neist üks, mille põhjal hakkad edasi istutusaladele taimestust kujundama. Kui sul on paigas kogu aia kujunduskontseptsioon ja istutusalade suurused ja paiknemine, siis on edasi lihtne rajada aeda istutusalade kaupa, et hajutada kulutusi aastate peale. 
Kasvutingimused aias
  • Enne istutusalade taimestuse kujundamist on vaja kindlasti täpsustada, millised mullastiku tingimused, valgus- ja niiskusolud krundil või mingis istutusalas on. Milline on mullakihi paksus krundi erinevates osades või istutusalas jne?
Kujunda istutusalad 
  • Nüüd valmista kas iga istutusala kujundused eraldi või kujundad kõik ühele suurele plaanile. Arvesta krundi suurust. Mida suurem krunt, seda kribumalt jäävad istutusalade kujundused ja ülisuure paberplaaniga on nagunii raske õues hiljem rajamist korraldada. Selle lahenduseks ongi iga istutusala kujundus eraldi välja joonistada mõõtkavas M 1:50 või M 1:25. Pärast võib lõplikud istutusala kujundused kanda suurele plaanile.
      • Mõõtkava M 1:50 puhul tähendab see, et 1 cm plaanil vastab 50 cm ehk 0,5 m maapinnal.
      • Mõõtkava M 1:25 puhul tähendab see, et 1 cm plaanil vastab 25 cm ehk 0,25 m maapinnal. 
  • Kui sa lood ise istutusalale kujunduse, siis joonista kõigepealt istutusaladele värvuste ja taimelaikudega kujundus, ära lase ennast üldse taimedest see hetk segada. Kui kasutad kogutud kujundusideed, siis püüa pildil ette kujutada, millise kujuga taimelaigu see taim teiste taimede kõrval moodustab. 
  • Kuna sa oled eelnevalt juba kogunud hulga ideid nii taimede ja kujunduste kohta, siis on istutusalade taimestuse  ehk pealvaates haljastusplaani loomine mõningase proovimisega lihtsamalt paika saama.
  • Ära mingil juhul liialda erinevate taimede rohkusega, kasuta pigem kordusi ja mahtusid. Suurem taimelaik mõjub alati paremini ja rahulikumalt, kui tohutult palju erinevaid taimi üksikult. Sa ei tee ju kollektsiooniaeda. 
  • Kogutud kujunduse ideede pealt on samuti hea hinnata sobivaid taimede mahte ja kõrguse sobivust ning kasutada ära nendel kujutatud ja sulle meeldivaid kompositsioone.
  • Vaata erinevate puukoolide lehtedelt sinu soovitud taimede kasvuomadusi ja mõõte ning lisa vastav kogus taimi sinna värvilaiku, mis sul istutusala plaanil kujutatud on. 
  • Püüa kujunduse loomisel arvestada taimede dekoratiivsuse ajaga, et istutusala oleks kevadest-sügiseni (isegi talvel) vaadeldav, tekitaks emotsioone ja looks meeldiva fooni teie igapäevasele elukeskkonnale. Vaata allpool lõiku ‘Taimestus ja aktsendid’,
  • Võid luua ka pealtvaates istutusala plaanist vaateid/lõikeid, et loodud kujundust hinnata. Kas paika pandud taimed oma kõrguste ja värvustega annavad sulle rahuldava lõpptulemuse. Selleks on samuti mitu võimalust. Võid selle vaate/lõike ise joonistada või lasta see kellelgi joonistada. Võid kasutada kogutud kujundustelt taimede väljalõikeid. Võid salvestada googlest taime foto ja lõikad taime kujundi sellelt arvutis lõikeriista kasutades välja. Kleebid kõik kujutised kokku näiteks Wordis, Canvas, Photoshopis või mõnes muus rakenduses, mida tavaliselt kasutad, et näeksid visuaali, mis annab sulle piisava ettekujutuse tulevasest istutusalast või vaatest. Võid kasutada erinevaid aiakujunduse rakendusi ja nende taimede galeriid. Ära ainult unusta kasutada vaadete visualiseerimisel taimede õigeid lõplikke kasvukõrgusi. 
  • Kui ka see samm saab valmis ja jääd saavutatud tulemusega rahule, siis võib öelda, et kõige keerulisem on tehtud!
Valmista istutusskeemid
  • Edasi valmistad istutusalade või kogu aia pealtvaate haljastusplaanist istutusskeemid.
  • Soovitan koostada istutusskeemid istutusalade kohta taimeliikide või kõrguste kaupa, kui taimi on istutusalas palju, et mahamärkimisel eksimusi vältida. 
  • Prindi istutusskeemid (soovikorral ka plaanid), et rajamisel oleks lihtsam näpuga järge ajada.
 Koosta taimenimekiri 
  • Loe plaanilt kõik taimed kokku ja koosta taimede nimekiri (ehk ostunimekiri). 
  • Nimekirja järgi on hea valmistada taimesildid, mida on istutusskeemide mahamärkimisel hea taime asukoha tähistamiseks maasse torgata.
  • Pane enda jaoks kirja või salvesta eraldi kasuta kasutatud taimede hooldusjuhised, et edaspidi oleks lihtne sul ühest kohast vaadata, millal mida tuleb aias teha ja saad aiatöid planeerida.

Taimestus ja aktsendid

Iga aiaosa peaks saama mingil ajahetkel tähelepanu, kui sinna planeeritud aktsenttaim pilku püüab. Teised taimed tema ümber planeeri aktsenttaimele rahuliku fooni loomiseks. 

Istutusala taimestuse tihedus planeeri nii, et paari aasta pärast täidaks nad istutusala pinna ja puukoore multši kasutades, ei oleks seda vaja enam lisada. Samuti ei lase suureks kasvanud taimed ja õige tihedus umbrohul taimede vahel võimust võtta. Loomulikult, kui multš ei ole taotluslikult omaette kujunduselement, sii tuleb seda ikka paari aasta järel lisada.  

Kõige olulisem on loomulikult õigete ja kasvutingimustele vastavate taimede valik. Taimed peavad vastama mullastikule, valgusoludele, klimaatilistele tingimustele. Soovitavalt kasutada püsikuid, puid ja põõsaid, mis ei vaja erilist hoolt, saavad pinnasest piisavalt niiskust, ei vaja toestamist või talveks välja kaevamist.

Mõelda tuleb ka hooldusele

Planeeri oma aed ja istutusalad nii, et nende hooldus ei neelaks kogu su vaba aega. Oluliselt vähendab hooldusele kuluvat aega ka õige istutusalade ja muude pindade kattematerjal. Õiged istutusalade äärismaterjalid võimaldavad muruhoolduse ära teha niidukiga või robotniidukil. 

Hooldustöödena peaks kevadel aias piisama, kui kuivanud taimeosadest kääridega aiast üle käija, väetist visata ja valmis. Sibullilli ei pea iga aasta välja kaevama ja nendeta ei ole mõeldav ka kevadine aed, neid lihtsalt peab olema!

Samuti võiks aias kasvama midagi maitsvat, mida suhu pista ja nautida. Ka selliseid põõsaid ja puid saab soovikorral sobitada istutusaladesse.

Päris ilma hoolduseta aeda pole võimalik luua, sest isegi sillutist on vaja mingi aeg pühkida või killustikku rehtiseda. Kuid hästi läbimõeldud ja funktsioneeriv aed toimib nagu iseenesest ning sa lausa naudid neid vajalikke aiatöid.

Aias veedetud aeg muudab suved pikemaks, annab elujõud ja täidab sind elamustega. Aed valmib tegelikult aastatega ja kasvab koos sinu perega!

Foto: Pinterestist

Ostukorv
Scroll to Top